Detsembrikuu neljapäev enne jõulupühi kujunes meil väga põnevaks ja vahvaks :) Hommikupoolikul meisterdasime lastega kuusekäbidest ja sammaldest päkapikke ja siis mõtlesime, et kuna terve nädal ja ka eelmine nädal on ilma lumeta ja pluss-kraadidega olnud meie õueplats üsna tühi ja kohati natuke mudane, et teha hoopis retk-matk majast välja - seadsime sammud Männi pargi poole ja enne veel tuli vahva idee võtta kaasa ka laternad - nii oli meil laternamatk :) Eelmisel päeval vaatasime piltide pealt päkapikke ja päkapikul oli ka latern käes - nii me nagu väiksed päkapikud koos laternatega teele asusime :) Lastel oli muidugi väga põnev ja uudne :) Ja muidugi veel helkurvestid seljas :)
Uurisime ka palju ümbritsevat ja rääkisime-arutasime, mida näeme jne. Möödusime ka puudest, mille all käisime sügisel, kui käisime vaatamas Männi pargis värvilisi sügislehti - nüüd avastasime, et need puud olid hoopis raagus.
Jõudnud parki, küsisime lastelt, et mis selle pargi nimi on ja et miks just selline nimi. Muidugi oli õige vastus kiirelt olemas. Ka oravaid nägime, ühe maja rõdu ääres isegi väga lähedalt. Männi pargis olles läksime veel natuke kaugemale üle tee, kus autopesula kõrval metsa all oli palju-palju mutimullahunnikuid - neid me vaatama läksimegi :) Enne olime toas ka just vaadanud pilti mutist ja tema käikudest ja all ja et miks ta käike kaevab. Saime mõõta ja võrrelda, et milline hunnik on suurem ja milline väiksem ja näidata kahe käe vahel, et kui lai hunnik on. Samuti saime teada, et mutimullahunnikute järgi saame teada, mis maa all on - kui kuhila on mullast, siis muld, aga kui liiv, siis on hoopis liivane maa. Proovisime ka hunnikuid loendada - iga laps kõva häälega ja üks laps loendas isegi kuni 29ni. Ja et milline kuhila on heledam ja milline tumedam (liiv vs muld).
Jõudnud parki, küsisime lastelt, et mis selle pargi nimi on ja et miks just selline nimi. Muidugi oli õige vastus kiirelt olemas. Ka oravaid nägime, ühe maja rõdu ääres isegi väga lähedalt. Männi pargis olles läksime veel natuke kaugemale üle tee, kus autopesula kõrval metsa all oli palju-palju mutimullahunnikuid - neid me vaatama läksimegi :) Enne olime toas ka just vaadanud pilti mutist ja tema käikudest ja all ja et miks ta käike kaevab. Saime mõõta ja võrrelda, et milline hunnik on suurem ja milline väiksem ja näidata kahe käe vahel, et kui lai hunnik on. Samuti saime teada, et mutimullahunnikute järgi saame teada, mis maa all on - kui kuhila on mullast, siis muld, aga kui liiv, siis on hoopis liivane maa. Proovisime ka hunnikuid loendada - iga laps kõva häälega ja üks laps loendas isegi kuni 29ni. Ja et milline kuhila on heledam ja milline tumedam (liiv vs muld).
Leidsime ka vahvate kujudega puid - ühel männil olid nagu silmad peas - kogunesime puu ümber ja rääkisime, et selle puu sees elab puuhaldjas ja proovisime ka tasakesi kuulata - rääkisime ka lastele, et mida puuhaldjas meile öelda võiks - mets on puuhaldja kodu ja puu on elus ja seepärast peab metsa kaasavõetud prahi ja pakendid alati kokku korjama ja ära viima, et hoida puu ja haldja kodu. Samuti on tähtis, et mitte murda niisama puu oksi - teisi Maa elanikke tuleb hoida, nad elavad siin samamoodi nagu meiegi.
Sealt lähedalt leidsime suuremad kivid ja istusime kivide pealt ja sõime kaasavõetud mandariine. Siis oligi aeg juba tagasiteele suunduda, sest lõunasöök ootas meid. Kui olime lasteaia lähedale jõudnud, siis küsisime laste käest, et mis maja see seal on ? :) Lapsed ei olnud harjunud meie lasteaiamaja tagantpoolt nägema ja enamus ei tundnudki ära :)
Vaata vahvat albumit siin.
