Kuid kui sa oled pooleteiseaastane äsja lasteaiateed alustanud ja niigi segaduses väikelaps, võib taoline tegelane sind ka parima tahtmise juures ära ehmatada. Aga imeilusates paberites, läikivates kinkekottides ja sädelevate paeltega krabisevad kingitusepakid on ju siiski nii ahvatlevad ja ootavad laste kätte jõudmist. Ja lapsed ootavad kinke!
Siilikese rühmas aitas ebamugavat olukorda väikelaste ja jõuluvana vahel ennetada imearmas jõulumemm.
Niisiis.. Ühel detsembrikuu hommikul, kui Siilikese päkapikud kõik end laulutunniks valmis hakkasid seadma, koputas keegi järsku uksele.. Läbi karge külma oli jõuluvana saatnud pisikesi külastama oma memme, on ju jõuluvanal endal detsembrikuus niiiiiiii palju tööd. Ja memm ei tulnud üksi , tal oli kaasas ka väike abiline – sõber päkapikk.
Tuppa jõudes aga oli memmel ühtäkki segadus – ta oli ära kaotanud oma väikese abilise!
Küsis küll ühelt, küll teiselt Siilikese päkapikult: „kas ehk sina oled minu päkapikk?“, kuid vastuseks sai vaid pearaputuse ja ära pööratud pilgud. Memm ei andnud alla ja kõikide rõõmuks leidis siiski üsna pea oma sõbrakese üles. Oli teine külma eest memme põue pugenud ja soojas põues hoopistükkis unne suigatanud.
Pärast lastega tutvumist lauldi üheskoos mõned vahvad laulud lastest ja päkapikkudest ja lumepallidest ning mängiti pilli. Ja siis oligi käes kauaoodatud kingijagamise aeg ning memmel taas aeg teele asuda.
Pärast memme lahkumist asusid aga Siilikese päkapikud usinasti tööle, piparkoogid vajasid küpsetamist ja kaunistamist.. ning loomulikult ka söömist :)
Vahvaid pilte leiad veel siit.
