Tore tuletõrjuja onu tegi meile esmalt testi, mis oli küll mõeldud algklassidele, aga tragid 4-5 aastased lapsed ei jäänud teadmistele alla ning vastasid küsimustele õigesti. Siis suundusime tuletõrje autot uurima. Autod olid ikka väga suured ja nendes olid kapid, mis olid täis igasugu põnevat kraami. Lapsed nägid seal voolikuid, kirveid, mootorsaage, kange, lestasid, generaatorit, tulekustutit jne! Kõige vahvam osa oli see, kui saime ise autosse ronida ja vaadata, missugune see auto seest on. Tõeline kunst oli autosse saamine, sest väiksed jalad ei tahtnud mitte nii kõrgele tõusta ja auto väljasaamine oli veelgi suurem proovile panek. Saime pähe proovida ka kiivrit ja selga proovida hapnikuballoone, balloonid seljas oleks nii mõnegi poisi ja tüdruku ümber kukutanud. Ikka väga rasked olid need. Tuletõrjuja pakkus lahkesti ka võimalust laskuda alla torust ja kui alguses olid valmis minema kõik, siis pärast asja üle uurimist lepiti tõdemusega, et võib olla siiski, kui 8-9 aastaseks saavad. Ja oligi 1,5 tunnine rännak saanud lõpu ja suurimat tänu väljendasid laste siirad emotsioonid ja andunud pilgud. Kõik lapsed olid valmis vahetama lasteaia tuletõrjuja töö vastu ja tüdrukud pakkusid end meelsasti ka välja hoopis nõusid pesema ja koristama. Tagasitulek oli täis vahetut kogemust ja emotsioone ning väsimust vaprad huvilised ei tunnistanud. Muljeid jagus veel järgmisekski nädalaks.Vaata ka pilte siin.
